Bondage hõlmab endas mis iganes vormis füüsilise piirangu rakendamist. Enamasti on see osaks seksuaalkontaktist, kuid mitte alati. Mõnikord esineb Bondage ka ilma seksuaalaktita. Piiratakse nööri, käeraudade, rihmade, kettidega, kuid inimeste fantaasia on piiritu ning piirata saab sadades vormides. Bondage võimaldab katsetada turvalistes piirides ka kontrolli käest ära andmise ja usaldamisega. Bondage on üheaegselt nii seotus kui ka vabanemine seotusest. Seotus on soovi osa. Kui me midagi soovime, oleme sellega seotud. See on Erose kui eluenergia väljendus. Inimlikul seotusel on kaks isandat – eraldatus ja ühinemine, vabadus ja vastutus.

Trauma võib inimese elu sügavuti muuta. Sõltuvalt trauma olemusest, isiklikest ja keskkondlikest kaitseteguritest jpm võib trauma mõju inimesele olla väga erinev. Kuid ilmselt on vähe neid, kes vaidlevad vastu psühholoogiliste probleemide seotusele varasemate traumadega. Palju vähem levinud on aga mõistmine, et trauma võib kanduda edasi ka järgnevatele põlvedele. Nii oleme ka me ise mõjutatud oma vanemate, vanavanemate ja veel kaugemate esivanemate traumadest. Enamasti me ei mõtle sellele, aga võib-olla tasuks.

BDSM tähistab erootiliste praktikate kogumit, milles olulist rolli mängivad domineerimine ja allumine, rollimängud, sidumised jpm. Levinud lähenemised peavad sadomasohhismi kõrvalekaldeks normaalsusest, millel on sageli sõltuvuslik iseloom ning mis juhib inimest. Suur osa inimesi peab seda aga lihtsalt „perverssuseks“.
Analüütilises psühholoogias keskendutakse tähenduse otsimisele. Siinkohal võiks viidata markii de Sade'le, kelle teoste üks fundamentaalsetest sõnumitest on see, et kui loodus on meisse ühe või teise soovi pannud, siis on sellel ühel või teisel viisil meie psüühes tähendus ja eesmärk.

Vanemaks olemine on rõõm. Näha üht inimest kasvamas ja arenemas, uusi oskusi õppimas ja katsetamas. Näha iseenda peegeldusi uuel moel avaldumas. Kogeda ühtekuuluvuse hetki ja perekondlikku idülli. Armastada ja armastust jagada. Need võivad olla kõige õnnestavamad hetked inimese elus. Aga lapsevanemaks olemisel on ka teine pool. Kahtlused. Süütunded. Oma vigade peegelduse nägemine. Väsimus. Konfliktid. Läbikukkumise tunne. Hirm.

"Sa oled paksuks läinud, tee sellega ometi midagi", "Ära söö nii palju", "Sa ei ole enam see inimene, kellesse ma armusin" või teiselt poolt "Jah, ma olen juurde võtnud, aga see on ju ainult väline", "Mis see sinu asi on, kuidas ma välja näen" või "Sa pead mind aktsepteerima sellisena nagu ma olen". Võib-olla mitte just sellisel kujul, aga nii enda kui partneri välimuse ja selle muutumisega seotud teemad võivad paarisuhtes kirgi kütta ikka ja jälle.