Nähtavad ja nähtamatud sidemed

Detsembrikuu numbris ilmus artikkel BDSMist, käesolevaga jätkaksin teema edasiarendust. Meeldetuletuseks, lühend BDSM tähistab erootiliste praktikate kogumit, milles olulist rolli mängivad domineerimine ja allumine, rollimängud, sidumised jpm. Lühendis BDSM B ja D on sidumine ja distsipliin (bondage ja discipline), D ja S domineerimine ja allumine (dominance ja submission) ning S ja M sadism ja masohhism. Kui detsembris ilmunud artiklis oli rõhk rohkem sadomasohhismil ning domineerimisel/allumisel, siis seekord räägime Bondage'ist.

Bondage hõlmab endas mis iganes vormis füüsilise piirangu rakendamist. Enamasti on see osaks seksuaalkontaktist, kuid mitte alati. Mõnikord esineb Bondage ka ilma seksuaalaktita. Piiratakse nööri, käeraudade, rihmade, kettidega, kuid inimeste fantaasia on piiritu ning piirata saab sadades vormides. Ning kui olukorda veelgi segasemaks ajada, siis ei pruugi sidumine ja piiramine tegelikult üldse füüsiliste vahenditega käia.

Tuleb rõhutada, et nagu ka muu BDSMi puhul, toimub sidumine mõlema poole soovil. Sellele praktikale eelnevad põhjalikud vestlused üksteise eelistustest ja piiridest ning kokku lepitakse turvasõna, et seotav saaks märku anda soovist olukord lõpetada. Olukord, kus perevägivalla käigus ohver kinni seotakse ning seksuaalselt kuritarvitatakse ei ole Bondage.

Mida Bondage kogemusest otsitakse?

Seotud olemise tunne võib olla nauditav mitmel moel. Üks uuringutest antud teemal (Ernulf ja Innala) tõi temaatilise foorumi kasutajate väljendatud soovide põhjal välja, et enamasti sooviti kogeda sidumist mängulisel eesmärgil, et leida uusi viise seksuaalse naudingu saamiseks, teadmatuse ning põnevuse suurendamiseks, samuti võimumänguks, seksuaalkogemuse intensiivistamiseks ning taktiilse stimulatsiooni ja kehalise aistingu tekitamiseks. 71% heteroseksuaalsetest meestest, 12% homoseksuaalsetest meestest ja 11% heteroseksuaalsetest naistest eelistas domineerivat rolli ning 29% heteroseksuaalsetest meestest, 88% homoseksuaalsetest meestest ja 89% heteroseksuaalsetest naistest eelistas alluvat rolli. 33% juhtudest ilmnes Bondage üheaegselt sadomasohhismiga. Enamasti on paaridel on selge rollijaotus – üks on siduja ning teine seotav, on aga ka paare, kes neid rolle kordamööda kehastavad.

Siduja omakorda naudib võimu- ja kontrollitunnet. Kuid jällegi, nagu ka domineerija ning alluva, sadisti ja masohhisti rollijaotuse puhul, võib mõlemat rolli näha osana tervikust. See, kes seob, on välja projitseerinud iseenda soovi seotud olla, võib-olla ei suuda tema teadlik ego sellist rolli vastu võtta. Ning seotu omakorda on endast välja projitseerinud siduja, piiraja – see on roll, mida tema teadlik ego soovi või ei suuda võtta.

Miks naised on enamasti seotava rollis on eraldi teema, kuid siinkohal tasuks ehk teadvustada, et kellegi kinnisidumine kannab endas varjatult sõnumit tema jõu tunnistamise kohta ning samuti ehk hirmu seotavat kaotada ning soovi seotav kontrolli all hoida. Naisi võiks siinkohal näha ka sümboolsemalt feminiinsusena. Sel viisil tõlgendatuna seotakse iseenda feminiinset poolt.

Bondage psühholoogise perspektiivi läbi

Bondage on üheaegselt nii seotus kui ka vabanemine seotusest. Seotus on soovi osa. Kui me midagi soovime, oleme sellega seotud. See on Erose kui eluenergia väljendus. Inimlikul seotusel on kaks isandat – eraldatus ja ühinemine, vabadus ja vastutus.

Vabanemine läbi Bondage'i

Bondage on allumine välisele selleks, et pääseda iseenda piiravate mõtete ning tunnete eest. Läbi seotud olemise on võimalik vabastada end vastutusest ja süüst. Seksuaalse praktika kontekstis on see vabanemine vastutusest, et ollakse seksuaalne inimene. Kinniseotud olemine võib olla ainus viis, kuidas seksuaalsust saab nautida inimene, kelle kasvatus on olnud seksuaalsust tauniv. Sel moel saavutatakse illusioon, et vastutus ei lasu minul ning võimalus ülemäärane süütunne kõrvale panna vabastab keha ja meele seksuaalsele kogemusele. Siin võib samuti peituda vihje, miks seotavad on sagedamini naised. Tüdrukute ja naiste seksuaalsus on ühiskonnas pikalt olnud midagi, mida on üritatud maha suruda. Ja nii kasvavad meie kodudes tüdrukud, kes peavad iseendaga suuri lahinguid soovides olla ühelt poolt aktsepteeritud ja sobilikud, kuid tunnetates teiselt poolt endas seda keelatut - „räpast” seksuaalsust.

Teine motiiv vastutusest vabanemiseks on inimestel, kes igapäevaelus tajuvad, et neist sõltub palju. Kui inimene oma igapäevaelus vastutab teiste inimeste, oluliste projektide vms eest, siis võimaldavad sidumismängud võtta puhkust igapäevasest vastutusest, hetkeks end vabaks lasta ja siis uue energiaga edasi toimetada. Kusjuures see vastutus on väga subjektiivne. Võime kohata juhti, kes mängleva kergusega juhib ettevõtet, kus töötab sadu inimesi ning mille tegevus on ühiskonnas suure mõjuga, kuid kes ei taju endal liigset vastuse koormat. Ning samas võime kohata inimest, kelle jaoks suhtes olemine on juba liiga suur vastutuse koorem. Firmajuht, laevakapten, üksikvanem, kirurg – võimalus mõneks tunniks võim kellelegi teisele üle anda võib olla hädavajalik olukorras kus inimene intrapsüühiliselt endale muul moel puhkust võtta ei oska/luba.

Vajadus ülemäärasest vastutusest vabaneda võib arenguliselt tekkida olukorras, kus lapse vanemad on ebakindlad ja ebamäärased piiride ja nõuete kehtestamisel või kui lapselt nõutakse liiga vara iseseisvust. Sellisel puhul võtab laps reguleeriva funktsiooni liiga vara enda kanda, internaliseerib nõudliku vanema rolli ning hakkab ise vastutama nii enda elu kui võib-olla ka vanemate heaolu eest. Sel puhul käib kaasas usalduse puudumine teiste suhtes. Bondage võimaldab katsetada turvalistes piirides ka kontrolli käest ära andmise ja usaldamisega.

Seotus läbi Bondage'i

Kui meis pesitseb tunne, et oleme teiste inimestega, ühiskonnaga, millegi kõrgemaga ebapiisavalt või pealiskaudselt seotud, siis käib sellega kaasas sügav vajadus rohkem ning tähenduslikumalt kontaktis olla. Bondage on selle vajaduse sümboolne väljendus.

Siia kategooria alla võib paigutada näiteks puer/puella arhetüübi kandjad. Maakeeli on need igavesed poisid ja igavesed tüdrukud, kes lendavad õielt õiele, on spontaansed ja mängulised, kuid kes on võimetud end püsivamalt ja sügavamalt siduma. Heaks illustratsiooniks puer'i arhetüübist on lugu Peeter Paanist, kes ei soovinud iial suureks kasvada ning eelistas jääda oma muinasjutumaale – Eikunagimaale (Neverneverland). Teine muinasjutt, mis kirjeldab puuduva seotusega inimese sisemist dünaamikat, on H. C. Anderseni muinasjutt väikesest tikutüdrukust, kelle maailm on külm ja jäätunud, ning kellel puudub inimlik kontakt. Peeter Paan ja väike tikutüdruk pole vaid abstraktsed muinasjututegelased, Peeter Paanid ja väikesed tikutüdrukud elavad meie hulgas ja meie sees. Sügaval sisimas igatsevad nad kontakti, kuulumist, tahetud olemist. Soov ja fantaasia olla seksuaalkontaktis seotud võib olla meie sisemise Peeter Paani või väikese tikutüdruku abipalve meile.

Sümboolne tähendus

Tavaliselt inimene, kes Bondage'ga tegeleb, ei teadvusta endale selle tegevuse sümboolseid tagamaid. Heidame meie aga siiski pilgu sümbolite sõnastikku, et kaevata sügavamale Bondage sümboolsesse tähendusse. Selle sõnastiku kohaselt sümboliseerivad ahelad sidet taeva ja maa vahel ning üldisemalt seost kahe äärmuse või kahe olendi vahel. Platon räägib tule/valguse (light) köiest, mis ümbritseb universumit. Selle kuldse ahela ülesanne võibki olla taeva ja maa ühendamine. Ahelad on ka kommunikatsiooni või käsuahelate sümboliks, samuti abielu, pere, linna, rahvuse ning igasuguse kollektiivse ja ühise sümboliks. Köied, nagu ka puud, redelid ja ämblikuvõrgud, on ülespoole liikumise sümbolid kuna nad pakuvad vahendit tõusmiseks. Ülespoole liikumine aga on liikumine spirituaalsuse ning suurema teadlikkuse suunas.

Sidumine on ka kuninglikkuse ja võimu sümbol. India jumal Varuna on piltidel kujutatud hoidmas käes köit. Läbi nende ahelate hoiab jumal inimlike kohustuste võrku. Vaid jumal ise saab sidet lõdvendada ning on seetõttu kujutatud hoidmas köit.

Bondage kui nähtus (nagu ka BDSM üldisemalt) on aja jooksul muutunud millestki marginaalsest ja üksnes väheste harrastajate saladuseloori all kaetud kirest üsna levinud ja suhteliselt aktsepteeritud nähtuseks. Ajakirjades võib leida soovitusi oma seksuaalelu rikastamiseks, mis hõlmavad ettepanekut lasta end siduda või siduda partner. Reklaamides köögimööblit on pildil mööbli külge seotud naine. Teatud elemendid moes vihjavad Bondage atribuutikale (nt rihmad ümber kaela). Janet Jackson oma loos „Rope” palub end kinni siduda ja pakkuda sensuaalseid kogemusi. Rääkimata reast fimidest nagu „Sekretär”, „Viiskümmend halli varjundit” jne. Kas selline muutus kollektiivsel tasandil väljendab ühiskonna suuremat avatust või peegeldab hoopis järjest süvenevat vajadust ühelt poolt vabaneda lugematutest kohustustest ning teiselt poolt vajadust leida sügavam kontakt? Me kõik oleme seotud oma rollidega, lepingutega, perekonnaga, tööga, riigiga, maksudega, laenudega, ootustega jne. Ning samas jääme me selles kohustuste ja ahelate džungis sageli järjest kaugemale ja kaugemale tegelikust kontaktist iseenda ning teistega. Võib-olla väljendab Bondage teemade populaarsust justnimelt soovi olla tähenduslikumalt seotud. Huvitav nüanss on ehk see, et kui meie käed on seotud, ei saa me kätega/manuaalselt asju juhtida – me ei saa manipuleerida, kujundada olukordi kunstlikult vastavalt iseenda soovidele. Seega võib soov olla seotud kanda endas soovi aususe, eheduse, naturaalse järele.

Analüütilises psühholoogias rõhutatakse eesmärgina mitte headust ja õnne vms vaid terviklikkust. Jungi kohaselt leiame me oma tõelise olemuse vastandite integreerimises oma psüühikas ning elus. Bongage ühendab vastandeid – seotust ja vabadust, võimu ja alistumist, kontrolli ja usaldust. Kuid meid ei seo mitte üksnes kohustused vaid ka pühendumus. Seega saavad kokku vabadus ja seotus. Siduvaks jõuks saab paradoksaalselt vaba aktsepteerimine.

Üks vajalik seotuse vorm inimese elus on oma saatusega leppimine. Mitte selles mõttes, et inimene peaks olema passiivne ning oma elu lihtsalt minna laskma vaid see on leppimine oma elu paratamatustega. Sageli kaebavad inimesed, et nad sündisid katkistesse peredesse, valel ajal, valesse riiki. Nad soovivad, et oleksid sündinud teistsugustesse oludesse ja teistsuguste omadustega. See tekitab kadeduse nende suhtes, kes on soovitud olukorras. Selleks, et end kadeduse ja kahetsuse köidikutest vabastada, on vajalik alistuda oma elu piirangutele ja saatusele ning elada seotult iseenda loomusega.

Laiemalt on allumise ja alistumise ideoloogia spirituaalne, allutakse millelegi endast suuremale olgu selleks siis jumal, self, harmoonia, tõde või õiglus. Paljud meist otsivad kõrgemat jõudu, juhtprintiipi, et see leevendaks meie tegude ja valikute vastutuse raskust ning annaks võimaluse usaldada end millegi kõrgema meelevalda. Olla seotud kõrgemaga ning läbi selle saavutada vabadus. Religioossus ja Bondage on sama vajaduse erinevad väljendused. Sõna religioon üks etümoloogiline tähendus on uuesti (re) sidumine (ligare).

Kasutatud kirjandus:

‪P. J. Kleinplatz‪, C. Moser‬ ed. (2006) „Sadomasochism: Powerful Pleasures”

T. Moore (2005) „Dark Eros: The Imagination of Sadism”

K. E. Ernulf, S. M. Innala, Arch Sex Behav. 1995 Dec;24(6):631-54. „Sexual bondage: a review and unobtrusive investigation.”

J. Chevalier, A. Gheerbrant (1996), „The Penguin Dictionary of Symbols”